Cheung Chau

Nädalavahetus taas lõppemas, aeg lendab päris kiiresti, varsti ongi juba detsember käes ja kool läbi. Hull, hull.
Reedel käisim Erica ja Simoniga Cheung Chau saarel - selline väiksemat sorti saar umbes 50minutilise praamisõidu kaugusel. Kui saarele jõudsime, siis tekkis tunne, nagu oleks tulnud teise riiki, kuna see täiega erines sellest, mida võib näha Hongkongis, või noh, niiöelda rohkem kesklinnas. Erines seeõttu, et saarel ei ole pilvelõhkujaid, suuri ehitisi, mitte ühtegi autot (no ainult kiirabi, tuletõrja ja nii, kuid tavaautosid pole) - kõik sõidavad jalgratastega. Ja peale selle veel: nädalvahetuseti on jalgrattaga sõitmine saare põhitänavatel keelatud, kuna siis tuleb sinna nii palju turiste, et ohtlikuks kisub lihtsalt. Saarel elab ikka korralik arv inimesi -30tuhat - niiet väga väikse saarega siiski tegemist ei ole; kuid pindalalt on saar 2,5 ruutkilomeetrit.

Laupäeval tähistati paljudes kohtades Halloweeni - käisime vaatasime, mis linnas toimus, kuid mitte midagi väga erilist. Paar naljakat-jubedat nägu jooksis ringi ning tänavad olid kaunistusi täis, kuid sellega asi piirdus.

Okidoki.

Ahjaa - nüüd on Eesti ja Hongkongi ajavahe 6h. Niiet kui mul on kell praegu 4, siis teil on 10 hommikul. Tere hommikust!

kahju-rõõmuhetk

Heh, vaatasin ilm.ee'st, et teil on seal ikka päris jahe - näitab, et Tallinnas on 5kraadi ja Riias on 7kraadi. Ja öökülmad. Nüüd tean, et kui mul meel kurb, siis vaatan ilm.ee'st, mis ilm teil on, ja võrdlen seda sellega, mis mul akna taga on. Hah! Kuid peab ka ära märkima, et see kehtib ainult senikaua, kuni teil korralik lumi maha tuleb, siis mu kahjurõõm enam väga suur ei ole.
Kuna täna oli suhteliselt soe ilm - 29kraadi - siis käisin ennast värskendamas basseinis, ja seda nii 3 korda. Meil hakkab ka "talv" lähenema: kella kuuest on juba kottpime ja 11 ajal on natuke jahe isegi - peab lausa pikad püksid jalga panema.
Muus osas pole midagi eriti uut: pesin pesu, triikisin (!) pesu, praadisin kanafileed, sõin (!) kanafileed.

Ükspäev jäi mõte selle peale toppama, et mu toanaaber, Fan, meenutab mulle mu isa: suitsetab punast Marlboro, joob Hennesy't ja kasutab Gucci lõhna. Lihtsalt tuli meelde.
Fan'ist rääkides, siis too ikka pull kuju. Tihtipeale kui mina ärkan, et kooli minna, siis Fan on ikka veel arvuti taga. Mida ta seal täpselt teeb, seda ma ei tea. Tundub, et viimasel ajal isegi koolitööd ka. Ja siis kui ma koolist tagasi tulen, siis ta magab. Tekib küsimus, et kas ta loengutes ka üldse käib. Vist mitte väga. Kõige parem oli ükspäev, kui Fan jällegist oli hommikul arvuti taga minu koolimineku ajal, ja siis kui ma tagasi tulin, siis ta magas laua taga, tooli istudes, pea laual, padi kaisus. Ja ta magas nii kuni õhtuni ehk siis a'la 5h, ärkas üles ja häkkis arvuti taga edasi. Respect!

24 tundi Macaus

No mitte päris 24 tundi Macaus, vaid 24 tundi edasi-tagasi: reede hommikul kell 10 hakkasime liikuma ja laupäeva hommikul kell 10 olime tagasi ühikas.
Kui peaksin trippi ühe sõnaga kirjeldama, siis: vägahull. Ma tean jah, et see on grammatiliselt ebakorrektne, et väga hull on kaks sõna, aga siis ma ei saaks ühe sõnaga seda trippi ju kirjeldada, või mis?
Arvasin, et Macau on ikka täiesti Las Vegas, et kasiino kasiino kõrval ja et midagi muud seal eriti ei ole, kuid eksisin. Macau poolsaar, kus enamik inimesi elab ja kus enamik vaatamisväärsusi on ja kus põhiline elu käib, on mingil määral üpris sarnane Hongkongile - kõrged majad, tihe asustus, kitsad tänavad ja suhteliselt palju kasiinosid. Kuid Taipa saar on selline väga rahulik ja chill pleiss - kitsad tänavad, madalad majad, nägi välja suht selline nagu ladina-ameerika seebikates need linnad on (millegipärast tuli selline võrdlus praegu kuskilt, ärge küsige). Võibolla tuli see seepärast, et Macau oli Portugali koloonia ja Ladina-Ameerikas oli ka suht palju Portugali kolooniaid. Aga võibolla mitte.
Et jah siis - polnud Las Vegas, oli rohkem selline Hongkong väga paljude kasiinodega.
Meie reisist niipalju, et plaanisime kella 11.30se praamiga üle saada, kuid kuna Hongkongis oli püha, siis seda sama mõtlesid suhteliselt paljud inimesed peale meie. Saime piletid 13.35ks ja jõudsime Macausse kell 3. Vaatasime põhi vaatamisväärsused üle ja kõndisime linnas ringi umbes 4h, ning siis läksime Taipa saarele õhtustama. Kaks asja jäi nägemata - Venetian (kõige suurem kasiino Macaus, mis avati augustis ja kus on Veneetsia-pärane kanal ja gondlid majas sees) ning Macau Tower (kõrge torn, hea vaade, maailma kõrgeim benjiihüpe - 233m). Mõtlesin isegi benjiihüppe peale, kuid kuna hind oli suhteliselt krõbe, siis jäi see mõte sinnapaika - üks hüpe 1200 krooni.
Õhtu veetsime kahes klubis-baaris, mis asusid ühes majas, niiet sai kenasti edasi-tagasi käia: DD Disco (ehk D2) ja Sky 21. D2 polnud midagi erilist - vähe rahvast, väike klubi, väga head muljed ei jätnud. Kuid Sky 21 - väga bueno. Tundub, et tegemist on väga prestiizse kohaga. Kõik korvapallihuvilised võiks nüüd silmad pungile ajada kenasti: kuna täna, laupäeval mängisid Orlando Magic ja Clevland Cavaliers Macaus (proovisin pileteid ka sinna saada, kuid kõik olid välja müüdud), siis chillisime päris mitu tundi nii mõnegi korvpalluriga koos seal klubis. Ja mis veel kõige hullem - Orlando Magicu omanik Bob Vander Weide tegi meile jooke välja (pildil koos Mattiga). Kõik algas sellest, et Bob tuli meie juurde ja küsis Matthew käest, et kas ta saaks temaga koos ühe pildi teha! Asi nimelt selles, et Bobile meeldis Matt'i stiil ja Matt meenutas Bobile ennast noorena. Mjah, peab mainima, et see klubielamus oli üks hullemaid - no miks ei peaks, kui joogipoolis jooksis ojadena ja seltskond oli suhteliselt kõrgetasemeline. Ja ega korvpallurid klubisse ju ilma Orlando Magicu tantsutüdrukutete ei tulnud :)
Hommiku saabudes kadusime me kõik kuidagi ära ja lõpuks oli nii, et Jim tuli 7se praamiga, Simon ja Matt tulid 7.30se praamiga, mina tulin 8se praamiga ja Tim tuli 9se praamiga vist, igatahes hiljem tuli.
Nii palju veel seltskonnast seal klubs, et üks jaapanlane, kellega rohkem juttu rääkisime, oli väikse lennufirma omanik ja andis meile oma visiitkaardi ja lubas meile odavaid pakkumisi HK-Taipei liinil, kuna talle meeldis Matt'i inglise aksent ja meie, eurooplaste olek. Pole paha, pole paha.


Ok, see vist kõik praeguseks. Päev Macaus ja olen 1000 krooni vaesem. Otsustasime, et kunagi läheme veel korra Macausse, kuna paar asja jäi nägemata ja vahelduseks on päris lahe. Kui välja arvata see, et kui kell 10 magama sain hommikul, siis magasin pool päeva maha. Olen vähemalt enda üle uhke, et sain kell 3 üles ja läksin squashi mängima Mikealiga (rootslane). Yeah!
Praegu olen veel kahe vahel, kas lähen linna Inglismaa/Lõuna-Aafrika ragbi-finaali vaatama või mitte. Võiks ju, kuid samas, kuna mäng on kell 3 öösel, siis kas see on seda väärt?

Mid-term in Option Pricing

Servus. Heidan kohe voodisse pikali, et sõba silmale saada, kuid enne aga loon teile kerge ettekujutuse, mida sel nädalal teinud olen. Mitte midagi.
Esmaspäeval olin tavaline loengupäev. Teisipäev oli tavaline mitte-loengupäev. Eile õhtul lubasin endale, et kirjutan reporti, kuid kus sa sellega - Lulu'l oli sünnipäev ning siis läksime randa chillima ja kirjutamine jäi sinnapaika. Aega on selle kiire asjaga.
Tänase päevaga olen rahul: meedlivad loengud ja diskussioonid klassiruumides maailma aktsiaturgudest. Peab suurima hea meelega tõdema ilmselget fakti, et Harro suutis vägagi paljudel teemadel kaasa rääkida, jättes nii mõnegi teise õpilase heakskiitva pilguga vahtima. Ärge muretsege - ennast kiitmast ma ei väsi.
Muidu aga, homme on mid-term eksam option pricing'us - väga raske ei tohiks olla, kuna olen optsioone Riias õppinud. Kuid siin me õpime kõike nii matemaatiliselt ja imelikult, et tule-taevas-appi kui mõttetu see tundub.

Reedel plaanis Macau'sse minna paariks päevaks. Lihtsalt ära näha, mis seal on, kes seal on, miks seal keegi on. Võibolla jääme 3 päevaks, võibolla mitte, kohapeal otsustab.

Olen avastanud, et Majandusteaduskonnast saab iga päev tasuta Financial Times'i, ning nüüd käin iga päev koolis ringi ajaleht kaenla all nagu, teate küll, ärimehed teevad filmides. Ega ma neid eriti ei loe, mulle lihtsalt meeldib neid kaasas kanda ja silma paista. Või siis mitte.
Mõtlesin, et lisan mõne pildi ka lõpetuseks - mina, ja prantslased Simon ja Christelle. Ning alumisel rõõmsameelsed prantslannad Christelle ja Marion.
To Christelle and Marion: But now I do, now I do have a picture of you two in my blog.

Mardi gras

Järjekordne nädalavahetus möödas, järjekordsed peod peetud, järjekordne koolinädal ukse lävel. Nädavahetusel oli Lan Kwai Fongis suuremat sorti õlle-festival-karneval: tänav oli pilgeni putkasid täis ja erinevad asutused üritasid oma toodangut sulle pähe määrida teatud rahasumma vastu. Põhimõtteliselt nägi koht välja selline nagu Õllesummeri üks "tänav". Aga lahe oli, rahvast oli murdu, live bändid, tantsijad, kogu komplekt.

Nädavahetusel olin laiskloom suures hiilguses, ma ei teinud mitte kui midagi peale lebotamise ja õlle joomise, kui nüüd päris aus olla. Reedel jõudsin kell 7 hommikul koju, ja laupäeval jõudsin kell 6 hommikul koju. Või siis peaks ütlema, et jõudsin koju vastavalt laupäeva ja pühapäeva varahommikutel. Aga ei kurda, õpingutega midagi hullu ei ole, olen kõik ära teinud kenasti. Neljapäeval on mid-term 'option pricingus' - ei tohiks väga raske olla, kuid väga matemaatiline tõotab tulla.

Eesti-Inglismaa 0:3, mängu ei näinud, kuid jälgisime netis kommentaare ühe silmaga. Prantsusmaa-Inglismaa 9:14 mängu jälgisime ühes baaris. Kuigi ma ragbit eriti ei jälgi, oli mäng päris normaalne. Või noh, võibolla tegelt see atmosfäär oli lihtsalt lahe, mäng ise oli... nojah, oli.

Magama!

TALKA

Eile käisin siis seal TALKA kohtumisel - meid oli kokku 9, paljud pole veel Hongkongi tagasi tulnud selleks "hooajaks" ja reisivad ringi kusagil maailmas veel. 4 lätlast, 3 leedukat, üks eestlane ehk mina ja üks inglane, kes on ühe leeduka abikaasa. Sain päris palju uusi asju teada Hongkongi elu-olu kohta ja kindlasti oli väärt seal aega veeta. Istusime 62.korruse terrassil, vaatega sadamale - polnud paha, polnud üldse paha.
Kaks märkimisväärset seika: see läti sugemetega professor Maris, väga huvitav tegelane. Kõigile lisaks oli ta mind arvatavasti "googeldanud" ja teadis päris palju mu kohta - küsis a'la, et kaua sa golfi oled mänginud ja kas sa igatsed lumelauaga ka sõita. Mul nii, et MIDA?! Ja veel: sa valisid SSE Riga sellepärast eelkõige, et su õde õppis seal? Mul jälle mokk maani lahti. Mees teadis, millest mees rääkis.
Teine huvitav asjaolu oli see, et üks läti tüdruk - Laura Belevica -, kes just see aasta kolis Shenzheni ja tegeleb arhitektuuriga seal, on lõpetanud SSE Riia 2002. aastal. Niiet, maailm on väike. Ja huvitav. Ja samas, suur. Ok, kisub liiga ära.

Õhtul/öösel plaanitakse Prantsusmaa-Inglismaa ragbimängu minna vaatama. Võimalik, et Matt, mina ja mõni veel lähme juba varem linna kuhugi, et näha kui haledalt Eesti Inglismaa vastu mängib. Millegipärast arvan, et midagi head sealt ei tule.

Puhkepäev

Teisipäeviti mul teatavasti loenguid ei ole. Täna oli suhteliselt chill päev. Algul oli planeeritud kõvasti õppimist, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Hommikul käisin squashi mängimas, lõuna ajal käisin ujumas ja lebotasin paar tundi basseini ääres. Õhtupoolikul suutsin natuke õppida, kuid mitte just märkimisväärselt palju.

Eelmine nädal teatasid mu vanemad, et mulle on tulnud koju järjekordne kutse sõjaväe arstlikku komisjoni. Saatasin neile meili, et erinevate asjaolude kokkulangemisel pole just väga võimeline kohale ilmuma. Õnneks Kaitseressursside Amet nii jõhker ei ole, et mind Eestisse käsutaks, vaid lubasid mulle pikendust kuni veebruarini - hea seegi. Veebruaris peaks neile ütlema, et ma olen Nigeerias või kuskil ja tulen 10aasta pärast, huvitav mis neil siis öelda oleks. Hah!

Mitte midagi väga põnevat

Kirjutaks midagi siia ehk tihedamini, kuid pole nagu eriti midagi kirjutada. Võin ju kirjutada küll, mida ma hommikuks sõin ja kellega ma squashi mängisin, kuid kujutan ette, et seda väga huvitav lugeda ei oleks.

Olen proovinud rohkem õppimisega tegeleda viimasel nädalal. Proovin kõik esseed-reportid-kirjutsed järgmise kahe nädala jooksul ära teha, et siis saaks vajadusel/võimalusel nädalaks kuskile puhkusele minna taas. Arvatavasti see "kuskile" oleks Hiina.
Neljapäeval-reedel ei teinud suurt midagi, puhkasin niisama. Laupäeval käisime väljas. Paljud olid/on ebanormaalselt väga huvitatud ragbi'st ning käisid mänge vaatamas pubides. Nimelt praegu on ragbi World Cup ning laupäeval olid veerandfinaalid: Inglismaa-Austraalia ja Prantsusmaa-Uus-Meremaa. Niivõrd-kuivõrd üllatajatena mõlemas paarist väljusid võitjatena Inglismaa ja Prantsusmaa, niiet inglastel ja pranstlastel oli väga hea tuju. Kuigi ise olles austraallased, oli Jimil ja Timil suhteliselt savi, kuna neid lihtsalt ei huvita ragbi väga. Aga eks neil oli häbi ikka - rahvusmeeskond hävis või nii.

Pühapäeval läksime Jimiga randa chillima. Ma polnud veel siin nendest ülipopulaarsetes ja rahvarohketes randades käinud. Väga hull ei olnudki. Shek O oli selline ehtne Pirita või Pärnu rand, kus inimene oli inimesi kõrval. Big Wave Bay, mis on 10minuti kaugusel Shek O'st, oli natuke rahulikum, kuid samas ka väiksem. Nagu nimi ka ütleb, siis seal rannas on lainete näol tegemist päris suurte lainetega. Pühapäeval lained väga suured ei olnud, kuid kohalikud rääkisid, et laupäeval olid 2meetrised lained olnud. Jim muidugi nuttis selle peale. Aga mitte väga palju. Ta leidis lohutust sellest, et nad olid 9päeva Filipiinidel Timiga eelmine nädal ning seal oli paar väga head surfipäeva. Mõned pildid Shek O'st ja Big Wave Bay'st ka interaktiivses pildialbumis saadaval.

Lõpetuseks veel selline huvitav uudis, et täna saatis mulle meili professor Maris G. Martinsons (nime järgi pole väga raske arvata, et tegemist on Läti sugemetega inimesega). Maris on üks inimene, tänu kellele ma Hongkongis preagu üldse olen. Nimelt tegi tema väidetavalt siin Hongkongis lobbi-tööd meie kooli jaoks - tänud talle. Tuleb välja, et tegemist on päris tunnustatud ja tähtsa tegelasega - Wikipedias on tervelt lehekülg tema tegemiste kohta :)
Ja miks ta mulle üldse meili saatis, siis lugu järgmine: ta kutsus mind TALKA (ehk Far Eastern Latvian Cultural Association, lühend võibolla läti keeles) kokkusaamisele. Nimi küll sisaldab sõna Läti, kuid Maris rääkis, et nüüd on seal grupis mõned leedukad ja eestlased ka. Igatahes, reedel saan nendega kokku ja lähme õhtustama kuhugi terrassile sadama juurde. Kõlab huvitavalt ja ootan ärevusega igatahes. Või noh, mitte nagu "aaaa" ärevusega, vaid sellise ärevusega, et "oo, kõlab huvitavalt, saab uusi tuttavaid".

Tagasi reaalsuses

Võiks isegi öelda tagasi kodus. Nii imelik kui see ka ei oleks, kodus. Eile, kui Tiamonilt hakkasin tagasi Singapuri poole sõitma, mõtlesin endamisi "ohh, varsti saab taas oma voodis magada". Kuigi peab märkima, et see voodi, mis Tiomanil oli - SUPER. Nii pehme ja mugav. See selleks.

Olen kenasti tagasi. Pidin tegelt eile juba jõudma, kuid pühapäeval kui Tiomani saarele jõudsin ja nägin kui chill seal oli, siis otsustasin uurida, kui palju maksaks lennupileti vahetamine teisipäevalt kolmapäevaks. Kuna päeva vahetamine oli 300EEK, siis otsusatin seda ka teha. Ja mitte mingil juhul ei kahetse. Pildid riputasin ka üles. Enamjaolt lihtlabased turistikad. No mida või keda ma ikka pildistan kui üksi ringi trippisin. Mitte küll kõik päevad.

Mis võimalus on, et sa näed kedagi tuttavad Kuala Lumpuris, kus elab 1.8miljonit inimest? Tuleb välja, et mitte väga väikesed, kui lähed KL'i ühe suurima vaatamisväärsuse (Twin Towers - maailma kõrgeim kaksiktorn) juurde. Nimelt, sattusin kokku Holly ja Alexiga (mõlemad tüdrukud Inglismaalt, Bath'ist), kes samuti õpivad Hongkongis siinsamas, kus minagi. Suhteliselt koomiline ja ebatõenäoline, kuid siiski.

Ei oskagi midagi väga kirjutada. Sinagpur oli väga sarnane Hongkongile, kuid rohkem idamaine. Ses suhtes, et seal elab palju erineva päritoluga inimesi: araabasi, indialasi, hiinlasi, valgeid, musti. Põhimõtteliselt väga erinevad rahvused kõik koos. Kuid Hongkongis on siiski valdav osa inimesi hiinlased ja linnapilt ikkagi rohkem läänelik. Singapuris ööbisin sellises suhteliselt rotikas ühika-hostelis, kus oli 6 voodit ühes toas. Seal sain tuttavaks kahe sakslasega, kellega koos ka õhtul välja läksime pärast.
Järgmisel päeva õhtul istusin rongi peale, et sõita Kuala Lumpurisse. Öö veetsin kenasti rongis, polnud just kõige mugavam, kuid elamus omaette. Polnud kunagi varem rongis maganud. Või noh, olen maganud 10minti või nii teel Tallinnast Keilasse, kuid mitte nagu voodi ja värki.

Kuala Lumpur on aga märgavatavlt vaesem kui Singapur või Hongkong. Ka seal oli palju pilvelõhkujaid, kuid linna üldpilt on ikkagi selline, noh selline, vaesem. Mitmed, ok kaks, turisti informatsioonipunkti oli täiesti kinni, uksed kinni naelutatud, aknad puruks - mõtlesin, et mis kuradi värk siin toimub.
Pärast ööd 6es toas ja rongis, mõtlesin, et teen endale kingituse ja ööbisin 3tärni hotellis. Väga hea asukohaga ja kena sisustusega hotell oli.
Järgimise päeva hilisõhtul hüppasin bussi peale, et 6h pärast üles ärgata Mersing'us, kust läks praam Tiomani saarele pühapäeva varahommikul 7.30. Saarel ööbisin väikeses ridaelamu-hütis, rannast 50meetrit. Väga chill. Saar ise on u 140 ruut-km. Tagasi hakkasin tulema teisipäeva pärastlõunal ning Singapuri lennujaama jõudsin kell 12 õhtul. Lennuk väljus 06.40, niisiis sai mõnusasti lennujaamas pinkide peal lebotada parajasti 4h. Polnud kõige hullem. Selg valutas pärast väheke ainult.
Enamiku reisiinfot - a'la kus ööbida, kuhu minna, mida näha, mida teha - otsisin meie kõigi teada-tuntud kohast wikipeediast ja wikitravelist. Ja ei pidanud sealolevas infos üldse pettuma. Suhteliselt õige värk.

Aga jah, tore on Hongkongis tagasi olla, nagu ütlesin ennemastigi. Enne seda "puhkust" Malaisias tundus nagu ma oleksin siin Hongkongis väga pikal puhkusel. Kuid nüüd tundub nagu olen tagasi "kodus" või midagi ja et peab õppima hakkama.

over&out.
ps. Kuu aja pärast, kui siin kandis mussooni-hooaeg algab, siis pidavat Tiomani saar kuum sihtpaik olema surfarite seas. Tioman on muidu väga tuntud ka oma sukeldumispaikade poolest. Põhimõtteliselt kõik turistid, kes seal saarel viibisid peale minu (neid oli seal väga vähe), olid tulnud sinna sukelduma ja puhkama. Samas kui mina olin sinna läinud puhkama ja puhkama.