Tuesday, October 9, 2007

Mitte midagi väga põnevat

Kirjutaks midagi siia ehk tihedamini, kuid pole nagu eriti midagi kirjutada. Võin ju kirjutada küll, mida ma hommikuks sõin ja kellega ma squashi mängisin, kuid kujutan ette, et seda väga huvitav lugeda ei oleks.

Olen proovinud rohkem õppimisega tegeleda viimasel nädalal. Proovin kõik esseed-reportid-kirjutsed järgmise kahe nädala jooksul ära teha, et siis saaks vajadusel/võimalusel nädalaks kuskile puhkusele minna taas. Arvatavasti see "kuskile" oleks Hiina.
Neljapäeval-reedel ei teinud suurt midagi, puhkasin niisama. Laupäeval käisime väljas. Paljud olid/on ebanormaalselt väga huvitatud ragbi'st ning käisid mänge vaatamas pubides. Nimelt praegu on ragbi World Cup ning laupäeval olid veerandfinaalid: Inglismaa-Austraalia ja Prantsusmaa-Uus-Meremaa. Niivõrd-kuivõrd üllatajatena mõlemas paarist väljusid võitjatena Inglismaa ja Prantsusmaa, niiet inglastel ja pranstlastel oli väga hea tuju. Kuigi ise olles austraallased, oli Jimil ja Timil suhteliselt savi, kuna neid lihtsalt ei huvita ragbi väga. Aga eks neil oli häbi ikka - rahvusmeeskond hävis või nii.

Pühapäeval läksime Jimiga randa chillima. Ma polnud veel siin nendest ülipopulaarsetes ja rahvarohketes randades käinud. Väga hull ei olnudki. Shek O oli selline ehtne Pirita või Pärnu rand, kus inimene oli inimesi kõrval. Big Wave Bay, mis on 10minuti kaugusel Shek O'st, oli natuke rahulikum, kuid samas ka väiksem. Nagu nimi ka ütleb, siis seal rannas on lainete näol tegemist päris suurte lainetega. Pühapäeval lained väga suured ei olnud, kuid kohalikud rääkisid, et laupäeval olid 2meetrised lained olnud. Jim muidugi nuttis selle peale. Aga mitte väga palju. Ta leidis lohutust sellest, et nad olid 9päeva Filipiinidel Timiga eelmine nädal ning seal oli paar väga head surfipäeva. Mõned pildid Shek O'st ja Big Wave Bay'st ka interaktiivses pildialbumis saadaval.

Lõpetuseks veel selline huvitav uudis, et täna saatis mulle meili professor Maris G. Martinsons (nime järgi pole väga raske arvata, et tegemist on Läti sugemetega inimesega). Maris on üks inimene, tänu kellele ma Hongkongis preagu üldse olen. Nimelt tegi tema väidetavalt siin Hongkongis lobbi-tööd meie kooli jaoks - tänud talle. Tuleb välja, et tegemist on päris tunnustatud ja tähtsa tegelasega - Wikipedias on tervelt lehekülg tema tegemiste kohta :)
Ja miks ta mulle üldse meili saatis, siis lugu järgmine: ta kutsus mind TALKA (ehk Far Eastern Latvian Cultural Association, lühend võibolla läti keeles) kokkusaamisele. Nimi küll sisaldab sõna Läti, kuid Maris rääkis, et nüüd on seal grupis mõned leedukad ja eestlased ka. Igatahes, reedel saan nendega kokku ja lähme õhtustama kuhugi terrassile sadama juurde. Kõlab huvitavalt ja ootan ärevusega igatahes. Või noh, mitte nagu "aaaa" ärevusega, vaid sellise ärevusega, et "oo, kõlab huvitavalt, saab uusi tuttavaid".

2 comments:

vainu said...

Jaa, reaalsus lööb sisse ja enam polegi väga midagi kirjutada, sest kõik nagu tavaline ja rutiinne. Muidugi sellise toreda läbi ja lõhki viielise õpilase kohta suudad sa ka ei millestki referaadi välja imeda. Aga jah, eks sa vist kuulduse järgi selle ande said keska lõpus, me ju kõik teame kuidas see kuld medal tuli.
Näe kaldun minagi teemast nüüd kõrvale. Igatahes teed sa seal päris prominentset tööd, igast kultuurilised ühingud jne. Tase.
Ja mõne parema pildi võiks siia ikka ka üles panna, sest sealt on kuidagi tülikas vaadata ja see lehekülg on mu veebisirvijaga tülis ja ei avane alati jne.
Ole vahva.

Harro said...

Juhhuu. Just, täpselt. Tänud, et viitsid ikka silma peal hoida minul ja minu tegemistel - turvalisem tunne on, tead küll. Luban, et järgmine kord lisan mõne pildi siia ka.